• 10.08.17, 10:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tamm: Euroopa võitleb ühiselt antimikroobikumide resistentsus vastu

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem, mille vastu võitlemiseks kiideti heaks Euroopa ühine programm „Üks tervis”. Ühisprogrammi raames teevad erinevate liikmesriikide teadusasutused ja referentlaborid koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes.
Tamm: Euroopa võitleb ühiselt  antimikroobikumide resistentsus vastu
  • Tamm: Euroopa võitleb ühiselt antimikroobikumide resistentsus vastu Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Liidus sureb igal aastal ravile mittealluvate bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest ja see trend on tõusuteel,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu vajame kogu Euroopa ühist pingutust, et loomadelt inimestele edasikanduvate haiguste, antibiootikumidele mittealluvate bakterite ja muudest ohtudest tulenevaga tegelemisel. Võtmesõnadeks on teaduskoostöö ja Euroopa teadusuuringute taseme tõstmine.”
„Eesti peab oluliseks võitlust üleilmselt kasvava antimikroobikumiresistentsusega, mistõttu see on üheks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähtsamatest küsimustest,” lisas Tamm.
„Üks tervis“ põhimõtte kohaselt on inimese tervis  tihedalt seotud nii loomade kui ka keskkonna tervisega. See tähendab, et omavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus. Programm keskendub nakkushaiguste (bakterid, mikrobioloogilised toksiinid, viirused) uuringutele.
tasub teada
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid on astunud jõulisi samme, et piirata antibiootikumide valest ja hooletust kasutamisest tingitud mikroobide resistentsuse teket. Seetõttu lepiti 2016. aasta veebruari alguses Amsterdamis toimunud ministrite kohtumisel kokku, et  kõik liikmesriigid töötavad välja „Üks tervis” põhimõttest lähtuva siseriikliku tegevuskava antimikroobsete ainete kasutamise ja resistentsuse leviku vähendamiseks.
Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on seejuures, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele. Seepärast on eriti oluline piirata just nende antibiootikumide kasutamist veterinaarias, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis. Ühine teadus- ja arendustegevus EL liikmesriikide laborite ning teadusasutuste vahel ongi suunatud koostöös lahenduste leidmisele.
Horisont 2020 näol on tegemist Euroopa Liidu suurima teadust ja innovatsiooni ning rahvusvahelist koostööd toetava programmiga, millel on lisaks  erainvesteeringutele pea 80 miljardi euro väärtuses eelarvet aastateks 2014.?2020.
Ühisprogrammiga luuakse  erinevate riikide teadusgruppide koostööraamistik, sealhulgas kaasatakse ka referentlaborid ja zoonooside uurimisega tegelevad instituudid. Igast osalevast liikmesriigist on kaasatud üks organisatsioon inimtervise või humaanmeditsiini valdkonnast ning üks organisatsioon veterinaarvaldkonnast. Ühtekokku osaleb 41 volitatud laboratooriumi ning uuringukeskust 19  liikmesriigist.
Muuhulgas on programmi eesmärgiks ka majandustõusu soodustamine ja töökohtade loomine. „Üks tervis“ programmi toetavad Euroopa liidrid ning Euroopa Parlamendi liikmed, kes on jõudnud ühisele arusaamale, et teadusuuringud on investeering meie tulevikku ning seetõttu pööranud suurendatud tähelepanu referentlaborite ja teadusasutuste koostööle.
Ühise programmi tegevused käivituvad eeldatavasti 2018. aasta veebruaris. Eesti poolt osalevad konsortsiumis Tartu Ülikool ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.09.24, 11:35
Ebastabiilne majanduslik olukord põllumajanduses: kuidas kaitsta saaki ja säästa targalt
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele