Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. mai 2017

Olle Horm: Eesti ei suuda enam ennast kodumaise sealihaga ära toita

Olle Horm: Eesti ei suuda enam ennast kodumaise sealihaga ära toita
Autor: Atria Eesti AS

Eesti seakasvatuse suurim probleem on põhimõtteline - Eesti ei suuda enam ennast kodumaise sealihaga ära toita ning import ainult kasvab.

Atria Lihatööstuse juhi Olle Hormi sõnul on ka palju muid probleeme, kuid nende tähtsus võrreldes eelnevaga, on tema arvates tühine.

Atria, kes on suuruselt teine seakasvataja Eestis, omab nelja farmi: Palamuse, Savikoti, Saverna ja Teedla. „Lisaks oma farmidele kasutame sigade kasvatuseks partnereid, kes Lõuna-Eestis lepingu alusel meile sigu nuumale kasvatavad. Meie kutsume neid lepingulisteks seakasvatajateks ehk kontraktoriteks,“ selgitas Horm. „Oma süsteemis toodame aastas 62 kuni 64 tuhat nuumsiga, mis vastab umbes 5 miljonile kilole sealihale aastas.“

Sööt sigade tarbeks ostetakse seakatku seatud piirangute tõttu sisse. „See tuleb meile kohalikelt  söödatehastelt, nagu Pro Grupp ja Tartu Mill.“

Sigade arv Eestis ja farmide struktuuri muutus

I kvartal 2017

Farme: 143

Sigu: 278 744

mai 2015

Farme: 476

Sigu: 363 596

Aastani 2015 oli Eesti ennast sealihaga isevarustav riik aga nüüdseks on sigade arv vähenenud 25% ja sealiha tarbimine on tõusnud. Ka oli aasta tagasi sissetoodava tooraine hind soodsam, kui ise kasvatades. Nüüd on olud seakasvatajale paremad, sealiha hinnatrend on olnud kasvav alates 2016. aasta teisest poolest. „Meie enda toodetava sealiha omahind sõltub eelkõige sööda ja eriti vilja hinnast. Hea viljasaagi tõttu on söödavilja hinnad Eestis olnud viimastel aastatel madalad. Hetkel on meie seakasvatus kasumlik, ehk siis odavam on ise toota kui sisse tuua,“ ütles lihatööstuse juht ja rõhutas, et eestimaine sealiha on nende äri alus ning teadlik valik, seda nii headel kui ka halbadel aegadel. „Seda eelkõige oma värskuse, kvaliteedi ja tarbija eelistuse tõttu.“

Atria Eesti pakub kolme kaubamärgi - Maks & Moorits, WÕRO ja VK - all kokku ligi 300 erinevat toodet. Nende valmistoodete mahuline turuosa oli uuringufirma Nielseni Eesti andmetel 2016. aastal 14%. Hormi sõnul Atria Eesti kasvatas 2016. aastal enim oma turuosa 1,3 protsendipunkti võrra 2015 aastaga võrreldes ning on Eestis suuruselt teine lihatööstus. „Samuti saab ära märkida, et suuremad põhikonkurendid kaotasid oma turuosa 2016 vs 2015,“ märkis Horm.

Statistikaameti andmetel tootis lihatööstussektor Eestis 2016. aastal 9 kuuga 211,4 mln euro väärtuses toodangut, mis oli väärtuselt 1,1% rohkem kui aasta varem.

Sektori müügitulu oli 225,4 mln eurot, kogukulud 216,5 mln eurot ja kogukasum 8,9 mln eurot (kogukasum = müügitulu – kulud kokku (ei ole sama mis puhaskasum)).

Liha ja lihatoodete ekspordikäive oli varasemast 10,6% suurem – ekspordikäive oli 55,4 mln eurot. See moodustas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi 8%. Suurimad lihatöötlemise sektori kaubanduspartnerid olid Läti ja Soome. Imporditi 88 mln euro väärtuses liha ja lihatooteid, mida oli varasemast 10,3% rohkem.

Seega oli Eesti liha ja lihatoodete väliskaubanduse bilanss 9 kuu arvestuses negatiivne. Liha import on jõulisemalt kasvamas kui eksport, mis on suurenenud odavama Poola sea- ja veiseliha ning Saksamaa ja Taani sealiha arvelt.

Allikas: Maaeluministeerium

 

Pärast Aafrika sigade katku on ettevõtte eksport administratiivsete piirangute tõttu järsult langenud. „Ekspordime eelkõige tehnilist toodangut nagu tehniline rasv, kondijahu, loomanahad, tapasaadused jne. Eksport jääb Euroopa Liidu piiridesse - Itaaliast Soomeni. Inimsöögiks mõeldud toodangu püüame realiseerida koduturul,“ rääkis Horm.

Investeeringute maht ei lange. Atria investeeringud olid 2015. aastal põhivarasse üle 1,7 miljoni. 2016. aasta investeeringud olid 2015. aastast suuremad, ehk 2,895 miljonit. „Raha kulus eelkõige Valga tehase sisseseade kaasajastamiseks ja uute seadmete ostuks. Eelmisel aastal alustas ka meie uus keskkonnasõbralikum puiduhakkel töötav katlamaja,“ ütles Horm tehtu kohta, aga börsiettevõttena nad kahjuks muid plaane avaldada ei saa, kõik tuleb omal ajal. „Käesoleva aasta suurim projekt on meie Saverna sigala laiendus ja kaasajastamine. Sinna kulub raha korralikult. Samal ajal jätkame lihatööstuse arendamist. Olen kindel, et meie investeeringute tase ei lange.“

Väike turg, tihe konkurents. Lihatööstusi on Eestis kokku ligi 80, kellest 5 suuremat annavad Maaeluministeeriumi andmetel 90% toodangust. „Turg on küllastunud ja konkurents ettevõtete vahel ülitihe. Spetsialiseerumine peaaegu puudub, ehk kõik toodavad kõike,“ rääkis Horm ja selgitas, et spetsialiseerumine väljendub väikese mahuga tootepartiides, mille tootmist on ebaratsionaalne automatiseerida. „Pikemas perspektiivis on selline olukord tööstusharu konkurentsivõimele tugevalt pärssiv.“

Sigrid Sõrmus

kaasautor

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736